Kultuurne rajaskeem

2016-07-09-miina-ja-rauno-synnipaev-kuremaal-002

SIIT SAAD LUGEDA NENDEST KOHTADEST, MIDA VOOREMAA POOLMARATONI RADA LÄBIB 

KUREMAA MÕIS – STARDIPAIK

Kuremaa mõis rajati 16. saj keskpaigas. 1834 a omandas selle maamarssal Aleksander von Oettingen, kes ehitas sinna Kuremaa lossi aastatel 1837-1843. Mõisahoone projekteeris Tartu arhitekst E.J.T. Strauss. Esimese Eesti vabariigi ajal rajati mõisasse karjakasvatuskool ning õpetamine ja õppine on selles paigas au sees olnud palju aastaid. 1961 alates toimis lossis Kuremaa Põllumajandustehnikumi peahoonena, mille tegevus lõpetati 2004. Sellest ajast on loss ja sinna juurde kuuluv Jõgeva valla omand. Loe lossist rohkem siit .

KUREMAA PARK – lossi juurest laskub astmeliselt järve suunas mitmeosaline segastiilis umbes 11 ha suurune liigirikas park Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Kuremaa järv

KUREMAA JÄRV on üks suuremid Vooremaa järvi Jõgeva maakonnas. Kuremaa järve rand Kuremaa alevikus on välja ehitatud mõnusaks puhkekohaks, vanast mõisahoonest on ümber ehitatud rannahoone. Suurim sügavus on 13,3 m. Järv on üsna kalarikas. Vaata siit, mis kalad ja linnud seal elavad. 

KUREMAA TUULEVESKI on hollandi tüüpi tuuleveski ja aastatel 1860 – 1870 ja kuulus Kuremaa OLYMPUS DIGITAL CAMERA mõisnik von Oettingenile. Enne seda asus samas kohas pukktuulik. Tuuleveski töötas mõisa ja ümbruskonna talupidajate heaks umbes 1930nda aastani. 1980ndate lõpul ehitasid Kuremaa noored tuuleveskile katuse ja taastasid vahelaed. Veskist kujunes noorte seas populaarne koosviibimise koht, kus ürituste toimumisest andis märku katusele paigutatud plinkiv vilkur.
Tuuleveski taastati 2008/2009 aastal. Veskis on püsinäitus vanadest tuulikutest, veski tööpõhimõtet tutvustav makett ja turismihooajal näitus-müügid käsitööesemetest. Veski akendest avaneb suurepärane vaade ümbritsevale Vooremaale.

Vaata üle õla! – Veski juurest on väga ilus vaade igasse ilmakaarde, sest selle koha lähedal – vasakul pool põllu peal on ka Kuremaa ümbruskonna kõrgeim punkt – Kuremaa mägi (133 m merepinnast). Siit avaneb paremale poole avar vaade alla soo peale, üle vasaku õla tagasi vaadates näed aga Kuremaa järve ja Kassinurme metsasid.

OETTINGENIDE KABEL. Kuremaalt ca 1 km Kuremaa-Laiuse tee ääres asub endiste Kuremaa mõisnike Oettingenide perekonnakalmistu kuhu on maetud 29 Oettingenide suguvõsa liiget. Siin puhkavad Alexander von Oettingen (Kuremaa mõisa edumeelne arendaja, kohtunik ja Liivimaa maamarssal 1839-1842), tema ema, abikaasa ja pojad ning ka mõisa viimane omanik Erich von Oettingen. Kalmistule on ehitatud pseudogooti stiilis kabelihoone.

suusatajadKUREMAA TERVISERAJAD on piirkonna rahva meelispaik suusatamiseks, matkamiseks, jooksmiseks, jalgrattasõiduks. Talvisel ajal on siin radadel väga hästi hooldatud suusarada, millel käivad treenimas ja tervist ammutamas ka inimesed kaugematest asulatest. Maha on märgitud 1;2;3;5 km pikkused rajad. Siin toimuvad ka Jõgeva valla- ja linna koolide jooksu- ja suusavõistlused. Samuti maakondlikud suusavõistlused. Suusahooajal on õhtutundidel valgustatud 2,6 km suusarada.


 Esimesed teated LAIUSE KIRIKU kohta pärinevad aastast 1319. Paekivist kindluskirik on pühendatud Pühale Jürile. Ehitis on korduvalt restaureeritud purustamiste tõttu. Laiuse kiriku on kultuurilukku jäädvustanud kunagine kirikuõpetaja Johan Kõpp (Laiusel 1908-1923). Kiriku ümber asub nägus park põlispärnaga, mille olevat istutanud Rootsi kuningas Karl XII.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Laiuse kirikuga on seotud legend neljast Jüri – nimelisest mehest. Legendi on põhjustanud hoone lõunapoolses välisseinas olevad neli auku. Legend jutustab, et neli Jüri – nimelist koguduseliiget otsustanud kiriku ehitada. Siis aga puhkenud sõda ja Jüridel tulnud lahingusse minna. Nad otsustanud, et pärast nende langemist eraldatagu igaühe pea kehast ja müüritagu kirikuseina. Auke kirikuseinas nimetatakse nelja Jüri peaaukudeks ja kirikut Jüri kirikuks. Laiuse kant on tõesti väga rikkaliku ajaloo-, kultuuri ja looduspärandiga koht. Huvi korral saad sellest lugeda siit

LAIUSE SINIALLIKASüks neljast pärimuslikust looduslikust pühapaigast Jõgeva vallas. Muistsed eestlased pidasid allikaks pühaks. Rahvas uskus, et allikas annab jõudu, vihma ja põuda, põhjustab viljaikaldust või kindlustab korraliku saagi. Vihmavasel suvel puhastati selle ümbrust, et veekogu suureneks, arvati, et pilved tõusevad allikast, sest sadude ajal näisid need Laiuse mäe kohale kogunevat. Allika vesi pidi ravima silmi ja veel mitmeid teisi tõbesid. Sellapärast austas rahvas oma allikat ja tõi sellel ohvreid. 

Ennemuiste kurnanud põud sagedasti maad. Rahvas kurtnud kuivuse üle, mis vilja ikaldas ja nälga nägema pani. Vanataat kuulnud kaebust ning otsustanud abi saata, vähemalt Laiuse rahvale, kus põud iseäranis vaevanud. Ühel päeval vajunud sinine pilv Laiuse mägede vahele väiksesse lohku. Kui pärast vaatama mindud, siis nähtud- täiesti taevakarva vesi kees allikast üles. Eks Vanataat lasknud sinna tekkida veesilma. Sinise vee järgi sai allikas ka nime- Siniallikas. Allika ümber on väike sookene, kus midagi suuremat ei kasva kui sammal ja vähe jõhvikaid. Vihmaga kõigub see soo kui häll. Siniallika veel olevat ka tervendav mõju. Allika vesi pidi ravima silmi ja mitmeid teisi tõbesid. Pestes ja juues kadunud näolt mitte üksnes tedretähed ja vistrikud, vaid isegi rõuged ning leetrid polevat seejärel enam külge hakanud. Laiuse allika juurde meie poolmaratoni rada küll sisse ei põika, aga kuna rada läheb sealt lähedalt mööda, siis kel rajal väga kiire ei ole, võib ise selle 100 m kõrvalepõike teha 🙂 

LAIUSE MÄGI – VOOREMAA KÕRGEIM KOHT ka Laiuse voor on 144 m kõrge Laiuse mägi on umbes 10 km pikkune ja 2 km laiune lauge lääne- ja järsu idanõlvaga suurvoor.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Sulglohu põhjas on Siniallikas (looduskaitse all), edelanõlval asuv Kalevipoja säng (ajaloo- ja kultuurimälestis) on noorema rauaaja algupoole linnusekoht. Põhjas on näha Pandivere kõrgustik oma kõrgemate tippude, Emumäe ja Kellavre mäega. Laiuse mäest saab talvel kelgu ja suuskadega alla sõita ning seal on tuubirajad! 

Külmapealinn ja Jõuluvana kodu JÕGEVA sai linnastaatuse 1938. a. Jõgeva on ligi 5000 elanikuga roheline väikelinn, mida ümbritseb samanimeline rõngasvald. Jõgevat tuntakse eelkõige külmalinna ning Eesti Jõuluvana koduna. Aga ka Alo Mattiiseni, Betti Alveri ja paljude teiste silmapaistvate kultuuriinimeste sünnipaigana. Jõgeva linna lugu saad lugeda siit

Jõgeva lähistel on registreeritud  Eesti ametlik külmarekord -43,5 ° 1940. aastal. Loe sellest rohkem siit  

Vooremaa poolmaratoni rada jookseb mööda Jõgeva kooliajaloole tähtsast kohast – 1929. a tööle hakanud 6- klassilise algkooli hoonest. IMG_5838

Siin on olnud koolimaja paljude aastate vältel. Ajaloohuviline saab lähemalt lugeda Jõgeva koolide ajaloost Vooremaas ilmunud Ülo Pärna järjejutust „Vana aja koolilugu Jõgeval 1766-1949

Jõgeva VEETORN kuulub XX sajandi arhitektuuriliste ehitusmälestiste hulka.

Veetorn

Veetorn on osa Jõgeva raudteejaama hoonete ansamblist. Torn on ehitatud 1950ndatel, pärast seda kui II maailmasõjas hävis vana veetorn.

Raudteejaama piirkond  – erinevatest suundadest koonduvate maanteede ning raudtee ristumine lõi eeldused Jõgeva linna tekkeks ja arenguks just linna praeguses paigas.

IMG_5848

Paljudele rongiga Tallinast Tartusse sõitjatele on Jõgeva peatuses rongiaknast välja vaadates tuntuks saanud just see maja – vana RAUDTEEJAAMA HOONE.

BETTI ALVERI MUUSEUM on Jõgeval selle pärast, et Betti Alver on siin 1906. a sündinud.

muuseumi-valisvaade-koopia

Tema vanematekodu oli täpselt selles majas, kus praegu on muuseum. Siin saab tutvuda poetessi eluloo ja loominguga. Muuseumis on väljapanek ka helilooja Alo Mattiisenist ja tema loomingust. Igal sügisel on Jõgeval Betti Alveri luulepäevad Tähetund ja igal sügisel Alo Mattiiseni muusikapäevad. Loe Betti Alverist ja muuseumist rohkem siit .

JÕGEVA ALEVIK on kujunenud ajaloolise Jõgeva mõisa (ajalooliselt kutsutud ka Jagiwa) ümber.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

16. sajandi II poolel rajatud mõisa ümber hakkas asustus ja hoonestus tekkima pärast raudtee valmimist 1876. a.

Mõis riigistati 1917. aastal ja 1920. aastal alustas seal tegevust Jõgeva Sordikasvandus, millest tänaseks päevaks on saanud Eesti Taimekasvatuse Instituudi üks osa. Hästi põnevat ajaloo osa saad huvi korral lugeda siit

Siin on ligi 380 a vana VESIVESKI. 1638. aasta revisjonis kirjutatakse: “Jõgeva (Jackiewa) külasse on ooberst Fleming asetanud ühe “vaba talupoja” ja ehitanud veski, mis käib suvel ja talvel. Mõisamaale on alles aasta eest asunud üks Laiuse talupoeg ühes oma nelja noorusliku pojaga.”

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

PEDJA JÕGI, on Eesti pikkuselt neljas jõgi. Saab alguse Pandivere kõrgustikult, Simuna lähedalt ja suubub Emajõkke. Lähtest kuni Onga jõe suubumiseni on tema nimi ka Avanduse jõgi ja alates ühinemiskohast Põltsamaa jõega kuni Emajõkke suubumiseni kannab ka nime Pede jõgi (varem ka Paala jõgi). Suurim laius on Pedja jõel enne Emajõkke suubumist, mis on umbes 55 meetrit. Pikkus 122 km. Jõe ääres asuvad Jõgeva alevik ja Jõgeva linn.

EESTI TAIMEKASVATUSE INTITUUT – (Finiš)!

img_0722ETKI on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev teadus- ja arendusasutus. Siin tegeletakse nii põllukultuuride sordiaretuse kui kasvatamisvõimaluste uurimisega.

dsc_9514ETKI asub Jõgeva alevikus. Siin läheduses on palju ilusaid ja erilise väljanägemisega katsepõlde, kus katsetatakse kümneid või isegi sadu tuhandeid erinevaid genotüüpe – tali- ja suvinisu, kaera, odra, rukki, tritikale, tomati, herne, rüpsi, kartuli jne aretusmaterjali.

Sordiaretuse instituudi asutaja ja esimene direktor oli Mihkel Pill. Tema loo saab lugeda siit

 

Advertisements